Käsipallitreeneri Riho-Bruno Bramanise sõnul on jaapanlased maavärinateks väga hästi ette valmistatud, sest see loodusjõud on nende kõige suuremaks vaenlaseks.
Riho-Bruno Bramanis: jaapanlased on maavärinaks valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsipallurina pikalt Jaapanis elanud Bramanise sõnul sai tema maavärinat omal nahal tunda juba esimese kuu jooksul.
Hoone seitsmendal korrusel elanud Bramanise sõnul oli kogemus päris jube, sest siis polnud peret veel koolitatud ja nad ei teadnud, mida sellistel puhkudel teha.
«Jooksin veel lolli peaga rõdule, kuigi rõdu on esimene koht, mis maja küljest lahti tuleb. Tegelikult tuleb minna laua või uksepiida alla,» selgitas Bramanis.
Bramanise väitel võtavad jaapanlased maavärinaid väga tõsiselt ja iga kuu toimuvad nii koolides kui ka lasteaedades õppused. Samuti on õppused ettevõtetes ja isegi spordiklubides, mistõttu olid nemad perega järgmiseks korraks valmis.
«See on Jaapani suurim vaenlane – loodus,» nentis ta.
Bramanis rõhutas, et õppusi võetakse Jaapanis tõsiselt ja nalja seal ei visata.
«Kui tõsiselt ei võta, siis avastad ennast tuhahunnikuna või kirstus. Sa pead isegi unest ärgates teadma, kuidas tegutseda. See pole nali ja jaapanlased ei võta ühtegi koolitust naljaga,» selgitas ta.
Teist korda koges Bramanis maavärinat, kui pere elas juba oma majas. Samuti on ta maavärina ajal olnud hotelli 36. korrusel.
«Hirmu polnud, et maja kokku variseb, sest nad on niimoodi ehitatud, kuid kõikumine polnud meeldiv,» meenutas ta.
Tema sõnul on Jaapanis kindlasti mõistlik maavärina ajal kohe hoonesse minna, sest elektrikaablid ja -juhtmed on kõik maa peal ning kui postid kukkuma hakkavad, jääks inimestest alles vaid tuhk.
«Pead olema teadlik, kuidas Jaapanis toimida – mõtled, et jooksed välja vabale platsile, kuid pea ees ei tasu tormata,» nentis ta.
Samuti tuleb meeles pidada, et värinale järgneb järeltõuge ja on tsunami oht, kuid sellekski on inimesed täiesti valmis.
Pärast maavärinat hakatakse kohe teisi aitama ja abijõud pannakse kiiresti tööle. Bramanise sõnul meeldis talle väga viis, kuidas jaapanlased on kõigeks valmistunud ja oskavad asju ennetada.
«Kui meil pauk juhtub, siis tehakse komisjon, mis uuriks, et mis ja miks juhtus,» selgitas ta. «Jaapanis tehakse komisjon enne, et pauku ennetada osataks. Kuigi maavärinat ennetada ei saa, siis täiesti valmis on see, mis toimuma hakkab ja millises suunas tegutsema hakatakse.»
Mehe sõnul polnud üheski küsimuses peata olekut. Nii helistasid klubi juhid esimese maavärina ajal kohe ka talle, et uurida, kas kõik on korras ja gaas kinni. Samuti hoiatati, et rõdule ei tohiks minna, kuigi seda oli Bramanis juba teinud.
Reeglid, kuidas maavärina ajal käituda, olid perel oma majja kolides seina peal.