Paukuva pakase räsivad rekordid

Foto: Margus Ansu

Pole kahe viimase nädala külm nii hull midagi. Eestis on tulnud hakkama saada palju karmimates oludes.
 

Ajalehe Edasi esiküljel ilmus 32 aastat tagasi punaajale iseloomulikult reipa pealkirja «Aasta algas töökalt» all fotolugu, mis paljastas, et leidub tugevamaidki jõude kui Nõukogude kord.

Sealt võib lugeda, kuidas Tartu vaksalikorraldajale Faina Šatovale sai vana aasta viimase tööpäeva õhtupoolikul kella kuue paiku selgeks, et Tallinnast saabuv Moskva rong jääb hiljaks. Külmatempude tõttu, kirjutab Edasi, ja laseb Šatoval kommenteerida: «Pakane on range revident.»

Päev varem jäi napi pügala jagu puudu, et Eesti külmarekord –43,5 kraadi, mis püsib tänaseni 1940. aasta 17. jaanuarist, oleks varisenud. Narvas kukkus 1978. aasta eelviimasel päeval termomeetri näit –42,6 kraadi peale.

Aga tollases ajakirjanduses, mis keskendus vastupidiselt nüüdisajale rohkem töövõitudele kui looduse tülikaile vingerpussidele, ei väärinud sedasorti tulemus suurt trükimusta.

1978. aasta lõpu ilmatujudele jagus Edasi kõige viimase lehekülje allservas ilmunud lühiloos «Ilma kapriisid» kõige lõpus vaid seitse rida: «Mis talvesse puutub, siis tema on jõudnud näidata oma karmust. 17. detsembri hommikul oli Tartus 33,5 kraadi külma (maapinnal 38°). Eile oli Tartus 36 (maapinnal 44), Narvas koguni 46 kraadi külma.»

Aga ei maksa siiski kõike uskuda, mida Vene ajal kirjutati. Eesti külmarekordite annaalides pole 46-kraadisest pakasest vähimatki märki. Küll aga mõõdeti 1978. aasta lõpul pisut rohkem kui 40 miinuskraadi peale Narva  (–42,6) ka Jõhvis, Jõgeval ja Raplamaal Kuusikul (vt tabel).

Seega ei maksa viimase kahe nädala rohkem kui 30 miinuskraadiga öid üle dramatiseerida. Seda enam, et päeval on päike näitu tublisti kergitanud.

Kus on leib ja piim?
Viimane vähegi tõsisem külmaperiood pärineb 15 aasta tagusest veebruarist, mil Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peaspetsialisti-klimatoloogi Ain Kallise andmeil püsis temperatuur kolm-neli päeva järjest alla –30 kraadi. Sellest veelgi käredam periood tuli ette 1987. aasta jaanuaris, kui rohkem kui 30-kraadine külm püsis koguni kaheksa ööpäeva ühtejutti.

Siis varisesid ka saarte senised pakaserekordid – näiteks Kihnul mõõdeti külma –32,4 kraadi –, sest ümbritsev meri, mis tavaliselt peab paremini sooja, kattus tugeva jääga, selgitab Kallis.

1987. aasta jaanuari külmalaine kujunes siiski sedavõrd pikaks ja elu häirivaks, et tollane ajakirjandus – tõsi, eks siis puhusid siinmail ideoloogiliselt ka juba soodsamad tuuled – ei saanud seda eirata. «Ei mingit liikumist,» saab lugeda Postimehe esiküljelt.

«Bussid ei käi – kütus pidi olema liiga suvine. Autod ei sõida – hommikuti ei suudeta käivitada. Ja ongi hea, saab natuke ka jalgsi käia, kuigi pakane kipub näpust hammustama. Tõmbad hommikul Valga õmblusvabriku sildiga eksperimentaalse odava lambanahkse kasuka ülle, maavillased sokid ja paksu voodriga talvesaapad jalga, läkiläki üle kõrvade ning marsid tööle.»

Siiski juhtus ka kurioosseid asju. Külm oli nii karm, et elektroonikapoe Meloodia uksel rippus mitu päeva silt «Avarii», sest kuuldavasti ei võtnud telerid nullilähedase temperatuuriga pilti ette. Mõnes kaupluses keeldusid kassaaparaadid töötamast, sest õli tahkus.

Siis viidi need ahju juurde sooja. Kauplustes nappis leiba ja piima, sest paljud veoautod ei saanud mootorit tööle.

Kuni leib poodi jõudis, oli see tihtipeale kivikõvaks külmunud. Emajõe kaldale oli kavas püstitada kirjanik Oskar Lutsule 18-tonnine mälestusmärk, aga siis selgus, et ainsale autokraanale, mis nii raske ülesandega hakkama võiks saada, ei leidu terves Tartus talvist diislikütust. Lõpuks see linnavõimude abiga siiski leiti, aga enne kütuse tankimist tuli töömeestel paljakäsi paukuva pakase käes vabastada kraana kütteseaded parafiinitükkidega lögast. Tartu traumapunkti juhataja tunnistas, et neile on toodud alajahtunud inimesi, kes on tänavale purjus peaga magama jäänud.

Mida teha viinaga?
Olgugi et Eesti ametlik külmarekord on 1940. aasta 17. jaanuari ööl Jõgeva agrojaamas mõõdetud –43,5 kraadi, olla mõnes kohas termomeetri näit veelgi madalamale langenud.

Tollane Postimees kirjutab, et Petseri raudteejaamas näitas kraadiklaas hommikul koguni enam kui 50 kraadi alla nulli. «Kusjuures skaala veelgi madalamat temperatuuri näidata ei saanud,» lisas ajakirjanik. (Tõe huvides olgu märgitud: Päevaleht kahtles –50 kraadi mõõtnud termomeetrite täpsuses.)

Rekordkülm oli nii käre, et Petseri raudteejaamas külmus riigiviinalattu tellitud vagun viina. Sedasi tuli tollasel maksudetalitusel lahendada küsimus, kas lubada viin ikkagi müüki või see kõrvaldada. Otsus kõlas: juhul kui viinapudelite korgid ei ole paigast nihkunud, mingu viin müügile.

Igatahes võib Eesti tunda uhkust, et on oma külmarekordiga jõudnud võrdlemisi lähedale Euroopa viiele külmimale riigile.

Omaette klassist on Venemaa, Norra, Rootsi, Soome ja Austria, kus pakast on mõõdetud alla –50 kraadi (vt tabel). Saksamaa ja Türgi edestavad meid vaid paari kraadiga. Aga ettevaatust: Leedu ja Läti on õige tihedalt kannul.

Rekordid

Euroopa külmarekordid
•    Venemaa, Ust-Štšugor (Komi), 1978, –58,1
•    Austria, Grünloch, 1932, –52,6
•    Rootsi, Vuoggatjålme, 1966, –52,6
•    Soome, Kittilä (Lapi), 1999, –51,5
•    Norra, Karasjok, 1886, –51,4
•    Türgi, Çaldıran, 1990, –46,4
•    Saksamaa, Funtensee (Baieri), 2001, –45,9
•    Eesti, Jõgeva, 1940, –43,5
•    Läti, Daugavpils, 1956, –43,2
•    Leedu, Utena, 1956, –42,9
Allikad: riikide ilmateenistused

Eesti pakase tippmargid
•    Jõgeva, 17. jaanuar 1940, –43,5
•    Võru, 3. jaanuar 1941, –43,0
•    Narva, 30. detsember 1978, –42,6
•    Jõgeva, 30. detsember 1978, –41,0
•    Kuusiku, 31. detsember 1978, –40,6
•    Jõhvi, 31. detsember 1978, –40,2
Allikas: Ain Kallis, EMHI