Klimatoloog Ain Kallis arutleb Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia (EMHI) kodulehel selle üle, miks meile praegu nii karm pakane saabus, ja vastab mitmetele karmi külmaga tekkivatele küsimustele.
Klimatoloog vastab pakasega tekkivatele küsimustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädal pärast küünlapäeva, aega, mil vanarahvatarkuse järgi murdub talve selgroog, hakkas hoopis külmenema. Ja lõppu pole nagu nähagi. Sünoptikuil tuleb kaaskodanikke aina lohutada, küll läheb soojemaks, küll saabub kevad, ega ta tulemata jää!
Kõige suuremat rõõmu tõi käre külm muidugi soojatootjaile, seevastu nn hinnatundlikud kodanikud ootavad aga hirmuga küttearveid.
Kui vanasti pakasega praksusid vaid aiateibad, siis tänapäeval kuuleme uudiseid rabedaist raudteerööpaist, külmuvaist radiaatoritest, tõrkuvaist bussidest või liigköetud ahjudest. Elektrisüsteemid ütlevad ülekoormuse tõttu üles, kuna soojapuhurid tarbivad kõvasti voolu. Ja lapsevanemad ei tea, kas saata võsukesi kooli või mitte – mitte ei saa nad sotti tuule- ja tavalise külma seosest.
Kust tuli see külmalaine?
Vastus: Arktikast. Parafraseerides üht legendaarset tõdemust – põhja poolt pole (talvel) meile midagi head oodata. Nimeks pandi praegu meie kohal laiutavale kõrgrõhkkonnale sakslaste poolt Heike, just-just aga lahkus Gabriela (vaderiks nime eest 290 eurot maksnud Schilderi-nimeline firma). Meeldetuletuseks: sel aastal on tsüklonid meeste nimedega, rõhuvad Euroopat aga naisenimedega antitsüklonid.
Kas külm on ohtlik?
Tõeliselt ohtlikuks külmalaineks on praegust aega vast vara nimetada, sest -30 kraadist temperatuuri on mõõdetud vaid kahel hommikul. Inimese tervisele eriti ohtlikuks peetakse ööpäeva miinimumtemperatuuri püsimist temperatuuril -30 kraadi ja alla selle viie või enama ööpäeva vältel.
Alates 1961. aastast on Eestis õhutemperatuur langenud -30 kraadini ja alla selle 25 aastal. Aastatel 1963-1970 ja 1976-1980 mõõdeti selliseid pakaseid igal aastal. Karmim külmalaine oli 1978. aasta lõpupäevil (Narvas 42,6 , Kuusikul 40,6 ja Valgas 40,5 miinuskraadi). Viimase veerandsajandi jooksul on aga nii külma ilma ette tulnud harvemini. Talvedel aastast 2000/2001 alates on viiel korral temperatuur langenud alla -30 pügala. Ja huvitav on see, et külmad aastad käivad paarikaupa (aastail 2008 ja 2009 me ei näinudki korralikku pakast). Nii et lootust on – järgmine talv tuleb vast soojem.
Aastail 1961-2007 oli Eestis 7 sellist perioodi, kus õhukülm püsis mitu päeva jutti allpool 30 miinuskraadi. Pikim neist oli 1987. aasta jaanuaris, tervelt 8 päeva Tartu- ja Jõgevamaal.
Mis on Eesti absoluutne talvine miinimumtemperatuur?
Detsembri külmarekord püstitati Narvas 1978. aasta eelviimasel päeval -42,6 kraadi. Jaanuari rekordiks on muidugi -43,5 kraadi, mõõdetud Jõgeval tõnisepäeval, 17. kuupäeval 1940. aastal. Veebruari rekordini (-39 kraadi) jääb (õnneks) samuti tükk maad. See saadi 1. veebruaril samas paigas 1956. aastal.
Muide, ka mullune kõige madalam kraadiklaasi näit (-32,4 kraadi) registreeriti Jõgeval.
Mis on tuulekülm?
Teisiti nimetatakse seda parameetrit ka tajutavaks külmaks. Igaüks teab, et mida tugevam on tuul, seda kiiremini kaotab keha oma soojust, seda külmem tundub õhk. Seetõttu tundub tuulisemal hommikul pakane tavalisest jubedam olevat. Meteoroloogid kasutavad külmatunde arvutamiseks mitmeid valemeid, lähtudes tegelikust õhutemperatuurist ja tuule kiirusest.
Sellest näitajast tuleks lähtuda ka laste kooli saatmisel, riietumisel jne. Näiteks 18. veebruari varahommikul mõõdeti Jõgeval õhus -31,8 kraadi, kuna puhus nõrk (õnneks!) tuul 0,8 m/s, siis sealsete elanike näod pidid taluma 35-kraadist tuulekülma.
Miks EMHI ei avalikusta mõnede ilmajaamade temperatuurirekordeid?
Jutt on nn hüdromeetriajaamade näitudest. Tõepoolest on seal (näiteks Kaansool) mõõdetud vahel märksa madalamaid temperatuure kui «päris» ilmajaamades. Asi on selles, et nood jaamad asuvad madalais jõeorgudes, sestap on talvel seal ka jahedam. Saadavaid näitusid kasutavad hüdroloogid oma arvutuste tegemisel.
Kas virmalistel on seost praeguse külmalainega?
Vaevalt et päike teadis paar päeva tagasi, et Skandinaavia kohal on suur kõrgrõhuala. Pakasega me näeme virmalisi paremini, sest taevas on sel ajal enamasti pilvitu. Muide, Tartu-Tõravere ilmajaamas asub Soome ilmateenistuse magnetomeeter on registreerinud sageli virmalisi, millest meil pole aimugi – pilved on ees.