Kuna rebaste arv on tänu vaktsineerimisele oluliselt tõusnud, on rebased üha enam hakanud hõivama ka linnaterritooriume.
Linnades suureneb sinna kolinud rebaste arv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhjusi uurimiseks on mitu, neist peamine on rebaste poolt kantavad haigustekitajad, nagu alveokokk (pisike paeluss, 2–5 mm pikk), mis on eluohtlik ka inimestele,» selgitas uurimise vajadust Tartu ülikooli vanemteadur Urmas Saarma, kirjutas Meie Maa.
Saarma sõnul selgus 2003. aastal läbiviidud pilootuuringu käigus, et parasiidiga oli nakatunud umbes kolmandik rebastest.
Tänaseks on Saarma sõnul küsimustikule vastanud juba üle 900 inimese, kes oma silmaga linnas rebast näinud, ning vastuseid on laekunud 27 Eesti linnast, sh ka Saaremaalt ja Hiiumaalt.
Saarma sõnul saab rebaste arvukust linnades kontrolli all hoida eelkõige sellega, et vähendada toidujäätmete ja loomatoidu kättesaadavust, kuid paanikaks pole põhjust, sest nakatumise tõenäosus on väike, kui järgida elementaarseid hügieeninõudeid.