Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili sõnul lasti tänavusel karujahihooajal 57 karu, kuigi kokku lubati lasta 60 karu.
Jahihooajal lasti Eestis 57 karu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka eelmisel aastal lubati lasta 60 karu, kuid siis kütiti karusid kokku 45. Miks tänavu rohkem karusid tabati, ei osanud Männil täpselt öelda, kuid ta oletas, et mesikäpad liikusid paremini ja külastasid rohkem söödakohti.
Samas pole tema sõnul probleemiks, et karusid on viimasel kahel aastal lubatust vähem lastud, sest karude arvukus võib vabalt kasvada ja seda just levikuala laieneda.
Keskkonnateabe Keskuse raporti kohaselt on karu arvukus aasta-aastalt suurenenud ning seda väljendab kõige ilmekamalt pesakondade arvu kasv ja nende levikuala laienemine Lääne suunas. Nii on viimastel aastatel vaadeldud esimesi pesakondi Läänemaal ja Pärnumaa lääneosas.
Asurkonna laienemist on Lõuna-Eestis takistanud asjaolu, et siiani on kõik Valgamaale asunud sigivad emakarud enesekaitse põhjendusega maha lastud. Kütitud isendite vanuselise-soolise struktuuri analüüsi põhjal on kolmel viimasel aastal märgata asurkonna keskmise vanuse suurenemist ning seda peamiselt emaste isendite näol, keda on varasemalt kütitud suhteliselt vähe.
Tänavu oli karu tekitatud kahjustusi rohkem kui varem ja see võis Männili hinnangul tingitud olla nigelast marja-aastast.
«Palju käis karusid õunaaedades ja sisse murti isegi astelpajukasvandusse, ka mesilate kahjustusi oli tänavu märgatavalt rohkem,» rääkis ta.