/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/10/28/4641141t1h928e.jpg)
Jahimehed küttisid oktoobriga lõppenud hooajal Eestis 49 karu, laskmata jäi neli lubatud mesikäppa.
Jahimehed küttisid lõppenud hooajal 49 karu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Läänemaa jahimehed said karujahi hooaja jooksul erandkorras kaks karu küttimise luba juurde ja seega jäi küttimata neli karu,» ütles esmaspäeval BNSile keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus.
Esialgne limiit oli Eestis 51 looma, kuid karude tekitatud kahjude tõttu andis keskkonnaamet kaks luba juurde.
Küttimata jäi Läänemaal ja Põlvamaal kummaski üks ja Viljandimaal kaks karu. «Karusid on ja jahimehed said ülesandega hästi hakkama,» sõnas Ärmus.
Üheksa karu küttisid Ida-Virumaa jahimehed, kaheksa kütitud karuga järgnesid Harjumaa ja seitsmega Lääne-Virumaa jahimehed.
Esikolmikule järgnevad Jõgeva-, Järva- ja Tartumaa vastavalt kuue, viie ja viie kütitud karuga. Pärnumaa jahimehed küttisid neli karu, Viljandimaa jahimeestel jäi lubatud kolmest karust kaks laskmata.
Põlvamaa jahimehed tabasid kahest lubatud mesikäpast ühe. Läänemaal jäi kolmest lubatud loomast küttimata üks ja Raplamaa jahimehed küttisid ühe lubatud karu.
Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaa kütid tänavu karusid küttida ei saanud.
Pruunkaru küttimismahu otsustas keskkonnaamet lähtudes keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest.
Eelmisel aastal tohtis Eestis küttida 40 pruunkaru, tegelikkuses kütiti neid aga 36.