See, et juulis rahet sajab, pole ilmateenistuse sünoptiku sõnul haruldus, kuid ei juhtu väga sageli, et maa rahesajust nii kaua valgena püsib.
Reedene rahevaip oli ebatavaline
20. juuli 2015, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda, et rahet nii palju tuli, võib ebatavalisuse hulka lugeda,» kommenteeris reedest sadu Põlvas Riigi ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern.
«Õhk on kõrgel palju jahedam kui maapinnal ja kuna äikesepilved ulatusid nii kõrgele, siis tõid need kaasa rahesaju,» rääkis Meitern, kelle hinnangul võisid pilved olla kaheksa kuni kümne kilomeetri kõrgusel.
«Äikest oli reedel paljudes kohtades üle Eesti, kohati oli sadu väga tugev. Rahet nähti mitmel pool, kuid Põlvas tuli raheterasid eriti paksult, mistõttu maa püsis kaua valge,» tõdes Meitern.
«Kindlasti võib rahet lähiajal uuesti tulla,» ütles Meitern. Praeguste ilmajaama prognooside kohaselt jõuab soe siia augusti algul ja kui see uuesti üle läheb, on sünoptiku sõnul taas rahesaju võimalus.
«Tavaliselt läheb soe ära suure pauguga. Külm tuleb peale ja toob kaasa äikesepilved, millega võib kaasneda ka rahe,» selgitas Meitern.
Ilmateenistuse andmetel on rahesaju tõenäosus kõige suurem mais ja septembris, tihti ka juunis ning tavaliselt piirdub rahehoog ühe kuni kaheksa minutiga.