Sinivetikate õitsemist Eesti vetes esialgu karta ei ole

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sinivetikad Lohja järves 2012. aastal
Sinivetikad Lohja järves 2012. aastal Foto: Keskkonnainspektsioon

Vaatamata soojaks muutunud ilmale sinivetikate õitsemist Eesti vetes esialgu karta ei ole.

Terviseameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et sinivetikate õitsemine sõltub mitte õhu-, vaid veetemperatuurist ja vetikaõitsengu puhkemiseks peab mere- või järvevesi juba pikemat aega soe olema.

Sinivetikate esinemise tõenäosus suureneb juulis ja augustis. Esmase vaatluse põhjal on sinivetikat lihtne ka ise määrata, sest kui on märgata, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakasroheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetikatõenäosus veel suurem.

Vähese vetikasisaldusega vees võib küll ujuda, aga kindlasti ei tohiks sellist vett alla neelata. Pärast suplust tuleb end korralikult puhta veega loputada, iseäranis tõsiselt tuleks suhtuda laste pesemisse pärast vetikaid sisaldavas vees suplemist.

Sinivetikate leiust tuleb teavitada lähimat terviseameti esindust või kohalikku omavalitsust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles