/nginx/o/2010/09/26/439145t1h52da.jpg)
Maal elavate inimeste sagenevad kohtumised karuga on tekitanud küsimuse, kui palju neid suuri kiskjaid meie metsades liigub ja kui verejanulised karud tegelikult on.
Maal elavate inimeste sagenevad kohtumised karuga on tekitanud küsimuse, kui palju neid suuri kiskjaid meie metsades liigub ja kui verejanulised karud tegelikult on.
Keskkonnateabe keskuse edastatud andmete järgi on karude arvukus Eesti metsades aasta-aastalt suurenenud ja nende levikuala riigis laieneb lääne poole.
Nii on viimastel aastatel leitud uued pesakonnad Läänemaal ja Pärnumaa lääneosas. Pärnu maakonnas oli karusid mullu teada viis pesakonda ehk emakaru poegadega, sest isakarud elavad omaette, olles karupoegadele ohtlikud.
«Asurkonna laienemist Lõuna-Eesti suunas on takistanud asjaolu, et kõik Valgamaale asunud sigivad emakarud on enesekaitse-põhjendusega maha lastud,» on kirjas keskkonnaameti ulukiseire ja jahisoovituse 2010. aasta aruandes.
Pärnumaal pole karudega nii karmilt ümber käidud. Kohaliku jahimeeste liidu juht Jaan Liivson teatas, et tänavu on lastud viis, mullu kolm ja tunamullu kaks karu.
Eestis arvatakse keskkonnaameti kinnitatud andmete järgi elavat ligikaudu 700 karu.
Tänavu nagu mullugi lubati Eestis küttida 60 karu, mullu kütitigi rekordarv – 45 metsaotti. Tänavu karujahihooaeg alles kestab.
Keskkonnateabe keskuse hinnang jahimeeste kutseoskustele pole positiivne: 2008. aastal kolme jahimehe poolt isasteks täiskasvanud karudeks arvatud jahisaak osutus uurimisel emasloomadeks, kellest ilmselt jäid maha orvud.
Karude arvu Eestis on aastati hinnatud järgmiselt: 1954. aastal 180, 1980 – 150, 1985 – 500, 1995 – 660, 2001 – 550 ja 2009. aastal 700 isendit.