Kuigi mai algus on käes, ei ole ilmakaardilt suvisemat ilma vähemalt paar nädalat võimalik välja lugeda.
Mai algus tuleb jahedapoolne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmateenistuse sünoptiku Merike Merilaini sõnul ei ole tänavune mai algus võrreldes eelmise aastaga väga hull, kuna mullu samal ajal valitses lausaline öökülm.
«Külmim öö sattus koguni 6. maile, mil õhutemperatuur langes Jõhvis -6,2 kraadini, maapinnal märgiti aga mitmel pool -8 kraadi. Seejärel õnnestas mai teine pool meid 11 päeva kestnud kuumalainega, kus päevamaksimumid olid mitmes kohas rohkem kui 30 kraadi. Et kuu lõpp ja peaaegu terve jaanikuu külm oli, on juba meelest läinud,» märkis Merilain.
Tänavune aprill ja mai algus on mõnevõrra sarnane ka 2010. aastaga, siis saabus jahedate ilmade järel soojalaine 12. mai paiku ja kestis samuti kümmekond päeva.
«Kuid kahjuks pole praegu veel küll Vahemere-äärse sooja tungi põhja poole näha. Viimane tormitsüklon, mis neljapäeval Valgele merele jõudis, viis sooja küll kaugemale põhja Uuralitesse ja Lääne-Siberisse,» lausus Merilain.
Järgnevad päevad kulgevad veelgi jahedamalt, laupäeval-pühapäeva koguni vihmatooja tsükloni pilvede all. Seegi läheb kirde poole Barentsi merele ja jätab maha jaheda õhumassi, milles tõenäoliselt väike kõrgrõhuala tekib. Arvutuste põhjal kogub kõrgrõhuala nädala sees jõudu ja püsib Eesti läheduses kuni kolmapäevani. Kõrgrõhuala lääneservas võib sel ajal kehtestuda pisut jõulisem õhuvool lõunalaiustelt ja päris soe õhk tõuseb ehk Poola rannikuni.
Tsüklon, mis sooja loode poole veab, saabub neljapäeval Läänemere keskossa, Eestis läheb vihmaseks ning mingeid kõrgeid näite oodata ei ole. Kaugemaid arenguid võib ju küll oma lõbuks arvutustest jälgida, aga asjatuid lootusi pole mõtet enneaegu äratada.