Tänavune talv oli keskmisest mitu kraadi soojem

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelguilma oli tänavu talvel väga napilt.
Kelguilma oli tänavu talvel väga napilt. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tänavune talv oli keskmisest mõnevõrra soojem, ent päikest paistis talvekuude keskmisena vähem kui tavaliselt.

Ilmateenistus nendib talve ülevaates, et tänavu oli klimaatiliste aastaaegade määratlemine üpris problemaatiline. Klimaatiline eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustamisega ja esimeste külmailmadega ning klimaatilise päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega ning sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikel aastatel nende ilmade domineerimine.

Ida-Eestis algas talv seega 21.-22. detsembril, mil tekkis püsiv lumikate, mis lagunes veebruari teisel poolel. Kuna Lääne-Eestis aga püsivat lumikatet ei moodustunud, siis oli riigi läänepoolses osas tegemist klimaatilise eeltalvega.

Ülevaatest nähtub, et kõige päikeselisem talvekuu oli veebruar, mil keskmine päikesepaiste summa oli 62,1 tundi, samas kui norm on 61,2. Kogu talve jooksul oli päikest Eesti keskmisena kokku ligi 104 tundi. Sealjuures kõige rohkem päikest paistis talvekuuudel Saaremaal Roomassaares ja kõige vähem Tallinnas.

Kõige soojemad talvekuud olid detsember ja veebruar, mil mõlema kuu keskmine õhutemperatuur oli -0,1 kraadi. Võrdluseks, detsembri norm on ligi kaks kraadi külmem ja veebruari norm üle nelja kraadi külmem.

Kogu talve keskmine õhutemperatuur oli -0,3, mis annab alates 1961. aastast keskmiste talviste õhutemperatuuride edetabelis neljanda koha. Tegelikkuses on talvekuude keskmise õhutemperatuuri normiks kujunenud -3,3 kraadi.

Kõige külmem talvekuu oli jaanuar, mil keskmine õhutemperatuur üle kogu Eesti oli -0,8 kraadi. Seegi on kõigi aegade normist ligi kolme kraadi võrra soojem. Talve kõige kõrgem temperatuur mõõdeti 10. veebruaril Hiiumaal Heltermaal, kus mõõdeti tervelt 9,8 soojakraadi. Kõige krõbedam oli pakane 7. jaanuaril Väike-Maarjas, kui õhutemperatuur langes 20,7 miinuskraadini.

Kõige sajusem talvekuu oli detsember ning kõige kuivem veebruar. Kõige paksem lumikate mõõdeti 9. veebruaril Tuulemäel, kus lumi oli 38 sentimeetri paksune.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles