Ilmavaatleja: hiliskevad võib tulla palav

Hetkel on veel lindude-looduse järgi kevadeennustusi keeruline teha. On ju vahel rändlinnudki eksinud varase kohalejõudmisega ning paljud külmas ja lumes hukkunud, kirjutab ilmavaatleja Margus Arge ajalehes Meie Maa.

Ilm teeb endiselt ikka ettearvamatuid pöördeid, vahel justkui ignoreerides ennustajaid. Nii kui 23. detsembri Meie Maas ütlesin, et vanal aastal lund ei tule, sadas jõulude järel maha 30 cm lund ning püsis kolm päeva. Ütlesin veel, et talv tuleb üsna soe. Paari külmalainega jaanuari ja veebruari algul. Nii oligi.

Edasise kohta pakun, et tulemas on tavapärane või veidi varasem kevad. Nii sooja veebruari järel on valdavalt tulnud ka soojem märts (1989, 1990, 1995, 2002 ja 2008). Soojuse poolest esikümnesse mahtunud veebruaridele järgnes külmem märts vaid aastatel 1925 ja 1939, seega juba pea 100 aastat tagasi.

Juba kuu aja eest ennustasin 8. märtsi paiku lumetormi, nüüd kaldun arvama, et soojema fooni taustal võib torm siiski olla ka vesine. Miski möll peaks sel ajal meil (või siis meile üpris ligidal) aga toimuma. Sellele viitavad teatud kogemuslikud arvutused.

Märtsis suuri hüppeid temperatuurides ei ole, soojade päikeseliste päevadega tuleb mõneks tunniks ka +10 kraadi ära. Samas on kuu lõpus võimalik, et ilm on keskmisega võrreldes jahedamgi.

Aprilli algul on jällegi väike külmalaine, seejärel aga tulevad soojad ilmad (+15, kuigi on ka sadusid), mis soodustavad puude lehtimist kuu teises pooles. Nii et võib-olla veidi varem kui muidu. Erakordsel aastal 1990 muutus loodus aga roheliseks juba märtsi keskel.

Mai võib olla kuivem, aga keskmisest soojem – päevarekorditega kuu keskel. Juuni esimene pool tuleb jahedam ja vihmasem. Kevade lõpuosa kujuneb palavaks, jaaniajaks saabub esimene kuumalaine.