Täna täitub 75 aastat Eesti tuntuimast ilmarekordist. 17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval 43,5 külmakraadi.
Täna täitub 75 aastat Eesti külmarekordist
17. jaanuar 2015, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ain Kallis kirjutab riigi ilmateenistuse veebilehel, et 75 aastat tagasi ajalehed Jõgeva külmarekordist aga ei kirjutanud. Jõgeva kohalik agrometeoroloog Helle-Mare Raudsepp avaldas raamatus «Külmalinn Jõgeva» arvamust, miks see nii on. Nimelt polnud Jõgeva tollal riiklik meteojaam, vaid allus Jõgeva sordikasvandusele ning seetõttu ei jõudnud seepärast mõõtmisandmed kohe päevalehtedesse.
Päevalehed kirjutasid aga teistest põrutavatest pakasenäitudest, näiteks 50 külmakraadi Võrus. Dotsent Aarne Kärsna Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumist selgitas toona Postimehes, et «vahe tekkimine observatooriumi inglise onnides olevate termomeetrite ja eraisikute kraadiklaaside poolt näidatud kraadide vahel on võimalik. Inglise onnid ehk meteoroloogilised onnid asuvad maapinnast 2 meetri kõrgusel.
Kohtades, kus maapind on vähese lumega kaetud, võib tekkida öösel erakordselt tugev kiirgamine, mille tulemusena termomeetrid, mis asuvad maapinnast vaid 0,5 –1 meetri kõrgusel, võivad näidata madalamaid temperatuure. Käesoleval korral, kus erinevus termomeetrite vahel on olnud kuni kaheksa kraadi, tuleb siiski arvata, et tegemist on termomeetrite veaga».
Meteoroloog lisas veel, et «massproduktsiooni» termomeetrid näitavad küll õigesti 0-kraadi juures, samuti võib paljal maapinnal (raudteejaamades) pinnase lähedal olla õhk paar kraadi külmem kui kahe meetri kõrgusel.
Ja veel – madalatel temperatuuridel (alla –20 ºC) kasutatakse ilmajaamades vaid piiritus-, mitte elavhõbekraadiklaase, kuna too metall tahkub juba -39º lähedal.
Mõõtmistäpsuse probleemid polnud aktuaalsed tollal mitte ainult Eestis – ka Soomest teatati -57 kraadisest pakasest (Soome ametlik rekord aastast 1999 -51,5 kraadi). Sünoptikud kurtsid, et külmalaine tuli ootamatult, sest sõjaajal teatavasti meteoandmed on salajased, vähemalt osa andmeid. Küll teatati lehtedes, et Moskva pole 100 aastat näinud sellist pakast (-44 kraadi).
Riigi ilmateenistuse andmetel jääb Eesti külmarekordist maha vaid 0,1 kraadiga Võru temperatuurinäit -43,4 kraadi, mis mõõdeti 3. jaanuaril 1941.