Päikesekiirguse- ehk UV-indeksi päevamaksimum, mis on alates juuni lõpust ületanud inimesele ohtliku taseme piiri, võib nädala lõpus tõusta rekordi lähedale.
Päikesekiirgus ründab rekordit
5. juuli 2010, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homseks-ülehomseks prognoosib ilmajaam jätkuvalt sooja ilma, kuid Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) valvesünoptiku sõnul muutub taevas pilvisemaks ning see langetab ka päikesekiirguse intensiivsust, kirjutab ERR Uudised.
Kiirgus muutub aga taas ohtlikuks alates reedest, kui peaks tulema kuum ja kuiv ilm, ning siis võib sünoptiku kinnitusel UV-indeks ulatuda kuni kaheksani.
Senine rekord pärineb 2006. aastast, kui UV-indeksi päevamaksimumiks mõõdeti 8,3.
Päikese UV-kiirgus võib inimesel tekitada naha põletust. Kui UV-indeks on suurem kui 6 , siis ei tohiks unustada ennast pikalt päikese kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast ja kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga.
Päevitamine põletuseni põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi arengu, hoiatab EMHI oma kodulehel.
Heleda nahaga põhjamaa rahvad on UV-kiirguse suhtes tundlikumad kui tumedanahalised aafriklased.
UV-indeksi 3 puhul saab keskmine eestlane põletuseni küündiva doosi 50 minutiga ja indeksi 6 puhul vastavalt kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus ohtliku doosini on umbes kaks korda pikem aeg kui päikese käes.