Amet: üksikud looma- ja linnupojad ei vaja abi

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrvukrätsu pojad, kes tunduvad olevat murus abitud, teevad lihtsalt oma esimesi iseseisva elu samme – nad ei ole hüljatud, nende vanemad toovad neile palukesi ning samuti leiavad nad neid juba ise. Siin ei peaks inimene linnuellu sekkuma.
Kõrvukrätsu pojad, kes tunduvad olevat murus abitud, teevad lihtsalt oma esimesi iseseisva elu samme – nad ei ole hüljatud, nende vanemad toovad neile palukesi ning samuti leiavad nad neid juba ise. Siin ei peaks inimene linnuellu sekkuma. Foto: Kaja Kübar

Keskkonnaamet paneb inimestele südamele, et looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi ning enamasti on inimesed ise nende vanemad vaid ajutiselt eemale peletanud.

Looduses looma-ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda, soovitab amet.

Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

«Inimene samastab loomapoja käitumist tihti inimlapse abitusega ning tahab puhtast südamest loomi aidata. Sellisel moel aga katkestab ta kontakti poegade ja vanemate vahel ning seab looma edasise elu ka tegelikult ohtu,» ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Ilmselgelt vigastatud looma või lindu kohates tuleb sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ning valveoperaator edastab saadud teate õigele spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles