Kui seni on jääga muret olnud vaid üksikutel Eesti sadamatel, siis veebruaris muutuvad jääolud tõenäoliselt tunduvalt keerulisemaks. See tähendab, et kahest jäälõhkujast enam ei piisa.
Kahest jäälõhkujast ilmselt enam ei piisa
1. veebruar 2010, 00:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti muutuvad jääolud varsti hullemaks,» lausus veeteede ameti peadirektor Andrus Maide. «Praegu on normaalne, keskmisele lähenev Eesti talv, kuid veebruarikuu on alati kõige külmem. Seda perioodi võime nimetada raskeks talveks.»
Jääolud muutuvad pidevalt. Suurt rolli mängib temperatuur, aga kui jää on juba tekkinud, siis on põhiliseks teguriks tuul.
«Probleemid tekivad siis, kui on põhjatuul ja jäämass liigub Eesti randa. Kui on lõunatuuled, siis liigub jäämass Soome randa, kus ta on ka praegu,» rääkis Maide.
Seepärast olevatki suuremad probleemid praegu seal. Laevaliiklust takistab rannikule kuhjunud rüsijää, mida Eesti pool veel pole. Näiteks jäi möödunud reedel jäävangi Helsingist Tallinna teel olnud reisilaev Nordlandia. Temale tegi teed jäämurdja Voima ning nädalavahetusel ootas lähistel veel kümmekond väiksemat alust jäämurdjat appi.
Maide rõhutas, et tähtis on koostöö kaubavedajate, laevaomanike ja jäämurde korraldajate vahel, et oleks teada laevade ajad. «Tavaline jäätalvetöö,» ütles ta.
Jää paksus on Eesti sadamate lähistel 5–15 sentimeetrit, kuid kohati, näiteks Pärnus, ka kuni 40 sentimeetrit.
Kunda sadamakapten Eiki Orgmets märkis, et praegu saab sadam veel omadega hakkama. «Aga ma arvan, et juba veebruari alguseks või keskpaigaks on kindlasti teist jäämurdjat veel vaja,» lisas ka tema. «Ega ilma- ja jääolud paremaks ei lähe ning karavanid lähevad pikaks.»
Nimelt olevat Orgmetsa sõnul jääolud juba sellised, et jäämurdjaga lahti sõidetud kanal jäätub peaaegu momentaanselt.
«Kui jäälõhkuja sõidab ees, siis laev peab kohe järel sõitma,» selgitas ta. «Kui jääolukord läheb veel hullemaks, siis moodustatakse karavanid, kus kolm kuni viis laeva sõidavad üksteise järel.» Sel juhul antakse laevadele kogunemispunkt ning jäämurdja Tarmo võtab nad endale sappa. Praegu veel selliste rongide järele vajadust pole.
Ka Paldiski lõunasadama kapten Andres Kungla nentis, et raskemad ajad seisavad alles ees. «Kui tekib keeruline jääolukord – mida ma arvan, et tuleb, kui Soome lahes jää liikuma hakkab –, siis sellest ühest jäämurdjast Tarmost on meil ikka väga vähe,» rääkis ta. «Jääd on palju ja miinuskraadide lõppu ei paista. Ma arvan küll, et raskemad ajad veel tulevad.»
Sama meelt on Kunda sadamakapten. «Botnia lahes üksi teenindab Soome ja Rootsi laevu seitse jäälõhkujat ning Venemaa piirkonnas viis või kuus, samas kui meie proovime kahega hakkama saada,» märkis Orgmets.
Kui omal jõul enam hakkama ei saa, tellitakse Rootsist lisajäämurdja. See jõuab Soome lahte kohale maksimaalselt kümne päevaga pärast väljakutseteatise saatmist.
Renditava lisajäämurdja ning Tarmo vahel Maide sõnul mingisuguseid kindlaid teeninduspiirkondi omavahel ära ei jagata. «Tööpiirkond on Soome laht Eesti vetes,» lisas ta. «Keskmise talve puhul, mis nüüd on kätte jõudmas, on kaks jäämurdjat piisav, aga raskemal puhul on see miinimum.»
Jäälõhkuja Tarmo ja renditav jäämurdja Saaremaa ega Pärnu sadamat ei teeninda.
Maide sõnul Saaremaa süvasadamas laevu ei käi ja seepärast teda nimekirja ei lisatud. Pärnu ümbrus on aga liiga madal ning seal on eraldi jäälõhkuja Eva-316.