Kevadel hakatakse jõgedel kõrvaldama kalade rändetakistusi. Et kalad pääseksid sigimis- ja talvituspaikadesse, muudetakse 16 paisu kalasõbralikuks ning lammutatakse jõesängidest paisuvaremeid, kirjutab Madis Filippov ajalehes Postimees.
Uuenevad paisud suurendavad lõheliste arvukust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie paisudel praegu toimivaid kalateid peaaegu pole,» rääkis Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadur Rein Järvekülg. «Oma kümmekonna puhul on neid kuidagi proovitud teha, aga need on valminud ülejala, et asi lihtsalt kirja saada.»
Paisud takistavad kalal jões ülesvoolu liikumist, et jõuda kudemispaikadesse, ning hiljem noorjärkudel jõest tagasi merre laskumist.
Järvekülje sõnul on 80-90 protsenti meres ujuvatest lõhedest pärit kasvandustest, looduslikku lõhet on kümme korda vähem ka teistes riikides, kuna takistavaid paise kohtab mujalgi.
Kui valitsus homme projekti heaks kiidab, muudetakse hiljemalt 2013. aastaks 16 paisu kaladele läbipääsetavaks ning lisaks eemaldatakse voolusängidest paisuvaremeid ja kaevatakse lahti emajõe vanajõed.
Järvekülje sõnul on looduse seisukohalt parim lahendus paisud üldse maha võtta, ent kui pais on inimestele vajalik, siis on tarvis leida muu lahendus.
Kui palju on paise Eestis kokku, täpselt teada ei ole, sest suur hulk neist on osaliselt lagunenud.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo spetsialisti Tiia Pedusaare sõnul peavad kõik euroliidu liikmesmaad tegema jõupingutusi, et 2015. aastaks oleksid veekogud heas seisundis ning hea seisundi üks näitajaid ongi, et oleks tagatud kalade ja setete vaba liikumine jõgedes.